Eesti: 1. märtsil 2015 jõustus Eestis uus organidoonorlust reguleeriv seadus.
Uus „Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus“ asendab alates 1. märtsist 2015 vana, sama nimega seaduse. Lihtsuse huvides nimetame siin artiklis elunditeks nii rakke, kudesid kui ka elundeid.
„Uus seadus puudutab igat Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor või inimesi, kes vajaksid elupäästva ravina siirdamist,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Seadusega muutub elundi siirdamise korraldus arusaadavamaks ja ka läbipaistvamaks.“
Kui elusdoonori organi annetus oli varem võimalik ainult lähedastele sugulastele (lapsed, abikaasad, vanemad, vanavanemad ja nende lapsed), siis nüüd saab igaüks eluajal loovutada oma elundeid igaühele, kellega tal on „geneetiline või emotsionaalne side“. Geneetiline side eeldab sugulust, emotsionaalne side võib olla lihtsalt sõprus. Selleks et selgeks saada elusdoonori elundi annetamise motiivid, peab ta läbima psühholoogilise nõustamise. Samuti tuleb teda põhjalikult informeerida organi loovutamise eesmärgi, iseloomu, tagajärgede ja riskide ning organi loovutamise muude asjaolude kohta. Kuni organi loovutamiseni võib doonor oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta.
Kes juba teab, et soovib pärast oma surma elundeid loovutada (või neid mitte loovutada), võib oma sellekohase tahteavalduse registreerida digitaalse allkirjaga elektroonilise tervise¬info¬süsteemi kaudu (www.digilugu.ee) või kanda kaasas täidetud doonorikaarti. Tahteavaldus on igal ajal muudetav. Kui surnu tahteavaldus puudub, võib pöörduda tema lähedaste poole ja paluda neilt nõusolekut elundi siirdamiseks.
Elundidoonorlus on vabatahtlik ja võib toimuda ainult ravi eesmärgil. Sellest tulenevalt ei tohi doonor mitte ainult saada rakkude, kudede või elundite annetamise eest ainelist kasu, vaid majandusliku kasu saamine on ka karistatav.
Oluline muudatus on veel üldise elundi siirdelehe ootelehe pidamine, mis kujutab endast nimekirja isikutest, kes ootavad meditsiinilistel näidustustel elundi siirdamist. Elundeid võib siirdada isikutele, kes on selles nimekirjas ja kas Eestis elavad Eesti Vabariigi kodanikud, pikaajalise elamisloaga välismaalased või alalise elamisloaga EL kodanikud. Siiani ei näinud seadus sellist üldist ootelehte ette.
Allikas: RT I, 26.02.2015, 1